Mis on madala süsivesiku dieedid?
Mis on madala süsivesiku- ja ketodieet ja mille poolest nad erinevad?
Mis vahe on madala süsivesiku- ja ketodieedil?
Madala süsivesiku dieedil ja ketodieedil (ehk ketogeenilisel dieedil) on ühine see, et mõlema dieedi puhul tuleb jälgid süsivesikute tarbimist, ehk siis tarbida neid väheses koguses. Kui tavalise toitumise puhul saame umbes poole või natuke rohkemgi oma toidust saadavast energiast süsivesikutest, siis madala süsivesiku dieedil on see protsent umbes 10-30% ja keto dieedil veelgi vähem.
Keto dieedi eesmärk on see, et keha hakkaks energiat tarbima rasvadest, mitte peamiselt süsivesikutest või valkudest, nagu seda tavalise toitumise puhul teeme, mis tõttu tuleb selle dieedi puhul süsivesikute tarbimist väga rangelt jälgida.
Madala süsivesiku dieet
Üldiselt on madala süsivesiku dieedid tervisele kasulikud, kuna sel juhul jäetakse menüüst välja paljud toidud, mille liigne tarbimine tervisele halba teeb, näiteks jahu, suhkrustatud toidud ja joogid ning leib ja sai.
Nende toitude vältimine on eriti oluline just suhkruhaiguse puhul või selle ennetamiseks. Lisaks sellele aitab väiksem süsivesikute tarbimine südamehaigusi ennetada ja kaalu langetada.
Madala süsivesiku dieedi plussideks on:
- See aitab kaalu langetada
- Seda saab pikaajaliselt järgida, tarbides püsivalt oma toitumises vähem süsivesikuid
- Jätab toidust välja enamus töödeldud toitudest, mis tervisele kahjulikud on
- Seda on tunduvalt lihtsam järgida, kui keto dieeti
Selle miinusteks on:
- Väiksem toiduainete valik Su menüüs
- Võib piirata mikrotoitainete kättesaamist toidust
- Puuviljade söömine on piiratud
- Võib tekitada väsimust
- Võib esineda kõhukinnisust
Madala süsivesiku dieedi puhul tuleks vältida näiteks saia, leiba, teraviljatooteid, suhkrut ja suhkrut sisaldavad sööke ja jooke, banaani, rosinaid, mangot, maisi, kartulit, porgandit, peeti, õlut, mahlasid, läätsesid, ube ja herneid, piima.
Süüa võib näiteks igasuguseid lihatooteid, kala, mune, lehtsalatit, spinatit, brokolit, lillkapsast, pähkleid ja seemneid, õunu, mustikaid, maasikaid ja Kreeka jogurtit.
Keto dieet
Keto dieet on tunduvalt rangem ja piiravam, kui madala süsivesiku dieet. Selle dieedi puhul saab keha energia peamiselt rasvadest, seega piiratakse ka valgu tarbimist. Selleks, et keha saaks energia rasvadest, ei tohiks süsivesikuid tarbida rohkem, kui 50g päevas.
Keto dieedi plussid on:
- See võib aidata mõnede haiguste, näiteks epilepsia, ravis
- Võib aeglustada mõnede vähitüüpide arengut
- Võib parandada insuliinitundlikkust
- Vähendab söögiisu
- Aitab kolesteroolitaset parandada
Selle miinused on:
- Tihti esineb kõhukinnisust
- Selle dieedi pikaajalise toime kohta ei ole piisavalt andmeid, seega ei pruugi see pikas perspektiivis hästi mõjuda
- Võivad tekkida peavalud, väsimus, närvilisus, keskendumisraskused ja motivatsiooni puudus
- Piirab puuviljade tarbimist
- Seda on raske järgida
Keto dieedi puhul tuleks vältida samu toite, mida madala süsivesiku dieedi puhulgi, aga süsivesikute kogust toidus tuleb palju rangemalt jälgida, et see ei ületaks 50g päevas.
Keto dieedi puhul võib süüa näiteks kala ja mereande, liha ja linnuliha, mune, avokaadot, kreeka jogurtit, kodujuustu, pähkleid ja seemneid, marju, oliive, lehtkapsast, brokolit ja lillkapsast.
Kokkuvõtteks
Mõlemal dieedil on oma eelised ja puudused, aga kui küsida üldiselt, milline dieet on tervislikum suuremale osale inimestest, siis madala süsivesiku dieet on parem, kuna sellel on esiteks vähem kõrvalmõjusid ja seda on tunduvalt lihtsam ka pikaajaliselt järgida.
Isegi, kui Sa ei plaani kumbagi neist rangelt järgida, on hea oma toitumises süsivesikute tarbimist vähendada, eriti just töödeldud toitude, nende seas suhkru ja jahu, tarbimist, kuna see teeb Su tervisele palju head.
Kindlasti ei tee halba aegajalt madala süsivesiku või keto retsepte proovida, kuna need võivad anda sulle uusi maitsvaid ideid tervislikumaks toitumiseks.
