Sõsar logo valge

"Kuidas sõnad meid mõjutavad?"

28. Osa

Sõnad iseendale

Võime ju mõelda, et sõnad on kõigest sõnad kuid samas teame, et “ainult sõnadel” on võime rohkem ja kauem haiget teha, kui nii mõnigi füüsiline valu.
Öeldud ja kuuldud sõnad panevad aju tootma erinevaid hormoone, mis mõjutavad tugevalt meie vaimset tasakaalu. Negatiivseid sõnu kuuldes vallanduvad hormoonid, mis tekitavad stressi ja ärevust, samas aga panevad head sõnad aju dopamiini, ehk õnnehormooni tootma.

Oluline on teada, et hormoonide tasakaalu ei mõjuta mitte ainult teistelt kuuldud sõnad, vaid ka need, mida iseendale lausud. Paljud meist kipuvad aga olema iseenda kõige hullemad kriitikud, andes endale julmemaid hinnanguid, kui keegi teine iial teha söendaks.

Samas aga see, milliseid sõnu kasutame nii teistele, kui iseendale öelduna, mõjutab otseselt meie käitumist, teistesse suhtumist, maailmanägemust ja tulemusi mille elus loome.

Kui saame enda ja oma lähedaste õnnetunnet nii lihtsalt tunduvalt tõsta, muutes vaid oma sõnavara, siis miks mitte seda teha ning ka iseendale teadlikult rohkem ilusaid ja häid sõnu lausuda?

Olen Eesti ühiskonnas märganud, et iseenda kohta hästi ütlemine on pigem tabu. Aga miks? ? Meil ei tehta tihti komplimente ega osata neid vastu võtta. On levinud arvamus, et kui kellelegi hästi ütled, siis järelikult tahad temalt midagi saada, mis muidugi on harva tõsi.

Seda suhtumist illustreerivad minu meelest suurepäraselt Jaak Veski kirjutatud sõnad loole “Head sõnad”, mille refrääniks kõlab lause: “Head sõnad kõik on ju loetud ja valehäbisse maetud.” Ja vahel tõesti tundub nii.

Ühiskonda või teiste inimeste suhtumist ma loomulikult muuta ei saa, aga otsustasin lihtsalt ennast sellest mitte häirida lasta ja parandan hoopis iseennast.

Juba mõnda aega tagasi võtsin eesmärgiks, teha rohkem siiraid komplimente teistele ja ka iseendast positiivsemalt rääkida. Endale ilusate sõnade ütlemine nõuab aga neist mõlemast tunduvalt rohkem pingutust. Kuigi olen seda juba tükk aega harjutanud, kipub aju endiselt tõrkuma, sest nii sügavalt juurdunud enesekriitika muutmine võtab omajagu aega.

Ma tunnen aga, kuidas positiivsete sõnade kasutamine minu enda tunde ja tuju paremaks on teinud ja kui hästi ütlemine veel kellegi teise näole naeratuse toob, siis loen oma päeva kordaläinuks.

Sõnad ja tulemused

Olen hakanud viimasel ajal üha enam märkama, milline võim on välja öeldud või kirjutatud sõnadel. Olen näinud nii, iseenda, kui oma coachitavate klientide peal, kui palju puhtalt ainult sõnastuse muutmine muudab ka mõtteid, suhtumist ja tulemusi.

Näiteks on meie igapäevases kõnepruugis tavailine kasutada väljendeid nagu “ma loodan”, “äkki õnnestub”, “kui hästi läheb”, “ma võin ju proovida” ja nii edasi.
Need sõnad aga väljendavad seda, et me ei võta ise täit vastutust oma saavutuste eest ega usalda iseennast endale antud lubadusi täitma. Kui võtame endale vastutuse näiteks sõnadega, “ma teen”, “ma suudan” või “ma annan endast parima”, siis muutub ka tulemus.

Negatiivsete sõnadega on nii, et kui ütled endale näiteks, et “see niikuinii ei õnnestu”, siis seda öeldes hakkab aju automaatselt sellele kinnitust looma. Seega, see, mis mõtte endale sisestanud oled, ongi see, mis tõeks kipub saama.

Seda, kui suur roll on sõnadel oma eesmärkide edukalt täitmisel, näitavad ka uuringud, mille põhjal on üles kirjutatud eesmärgid 42% tõenäolisemad täituma. Veel tõenäolisemaks teeb aga eesmärkide täitmise see, kui neid kellegagi jagad, mis puhul kasvab võimalus, et soovitud tulemuse saavutad koguni 65-95%!

Nii, et vaata mis juhtub, kui lisada oma sõnavarasse rohkem ilusaid sõnu, kasutad positiivseid väljendeid ja räägid oma eesmärkidest ka teistele. Usun, et midagi halba sellest küll tulla ei saa. 

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.