"Kuidas minevikku muuta?"
21. Osa
Mis on minevik?
Seda juhtub paljudel, minul kaasa arvatud, et kipume oma mõtetes minevikku kinni jääma. Mineviku hirmud takistavad meid suhetes ja töös ning nii teadlikult kui alateadlikult on lihtne oma minevikku ja tausta oma vajakajäämistes süüdistada.
Aga kas oled mõelnud, mis minevik üldse on ja miks see meid praegu olevikus nii palju mõjutab?
Tegelikult on minevik ju ainult illusioon. Meie kujuteldavaks minevikuks on need mõtted mille olevikus loome ega ole tegelikult üldse see, milline minevik tegelikult oli, vaid enda peas mälestuskildudest kokku pandud lugu.
Mineviku mälestuste erinevust reaalsusest saab lihtsasti tõestada näiteks läbi õdede-vendade mälestuste lapsepõlvest, mis võivad täpselt samast sündmusest kardinaalselt erineda meie omadest, kuigi nad kogesid täpselt samu asju. Lugu, mille oma minevikust loome põhineb pigem meie enda tunnetel ja tõlgendusel, kui reaalsetel sündmustel.
Seega mineviku sündmusi täpselt sellisena nagu nad olid, ei ole enam olemas. On vaid mõte, mille sellest praegusel hetkel loome. Aga kui loome mõtte minevikust praegu olevikus, kas peame siis just sellise mõtte või kujutelma looma, nagu alati teinud oleme?
Enamik meist ei tule selle peale, et minevik ei ole muutumatu fakt, vaid võime luua selle täpselt selliseks, nagu ise soovime ning mälus otsides leiame sellele kindlasti ka tõestuse.
Ka valu, mida mineviku suhtes tunneme, ei ole mineviku valu, sest täpselt seda sama valu ei ole võimalik uuesti tunda. See, mida tunneme on uus valu, mille oma mõtetega ikka uuesti ja uuesti loome ning mis meile tihti takistuseks saab.
Miks me minevikust kinni hoiame?
Minevik on muidugi suurepäraseks vabanduseks sellele, miks me teatud asjades läbi kukume või käitume just nii, nagu käitume. Meie kõigi aju on ju geniaalne igasuguste vabanduste leidmisel ning genereerib ükskõik mida, peaasi, et ei peaks selgeks õpitud süsteemides ja mustrites muutusi tegema.
Samas aga on täiesti võimalik mineviku negatiivseid mustreid muuta või sellest lahti lasta, kuid see ei ole alati just lihtne ülesanne ning vajab enamjaolt kõrvalist abi. See kindlasti ei saa ega tohikski juhtuda üleöö, selleks on vaja aega, et aju saaks uute mõtetega harjuda.
See, milleks me oma mineviku täna loome, oleneb täielikult sellest, mis nurga alt valime seda vaadata. Näiteks, kui paluksin Sul mulle põhjendada, miks Sul on olnud absoluutselt suurepärane minevik, siis leiaksid oma mälestustest ka tõestuse, et see just nii oli. Samas, kui palun kirjeldada, kui kohutav elu Sul on olnud, siis on ka see sama palju tõsi, sest leiad enda jaoks ka selleks oma mõtetest piisavalt näiteid.
Kui mõtled tagasi oma elule, siis kumma kasuks Sa otsustad, kas soovid oma elu näha, kui pidevat kannatuste rada, või näed selles hoopis rõõmu ja kasulikke õppetunde?
Mind pani selle kõige peale mõtlema mu vanaema lood, kelle lapsepõlv möödus II Maailmasõja ajal. Samal ajal, kui ta rääkis mulle hirmust ja jubedustest, mida ta sõja ajal pidi läbi elama, jäi siiski kõlama lause, mida korduvalt kuulsin teda ütlemas: “aga see oli tore aeg!”, meenutades üksikuid õnnehetki oma lapsepõlvest. Sõjaaja valule ja hirmule keskendumise asemel on vanaema valinud meenutada seda vähest rõõmu, mida sellel ajal tundis ning see väljendub ka tema positiivses ellusuhtumises, vaatamata paljudele eluraskustele.
Ka mina otsustasin, et valin oma minevikust keskenduda just positiivsele ja raskuste juures meenutan seda, mida nad mulle õpetanud on.
Selle asemel, et minevikuga võidelda, tean et kõik on juhtunud põhjusega, et saaksin just selliseks inimeseks, kes täna olen ja omandaksin õppetunnid, mis aitavad mul saada parimaks versiooniks iseendast.
Minevik ei defineeri seda, kes me tulevikus oleme
Mind kõnetab just Alfred Adleri (maailmakuulus psühhoterapeut) nägemus inimese olemusest, kes väidab, et minevik ei pea meid ilmtingimata defineerima. Meil ei ole kindlaks määratud iseloomujooni ning isiksust ei kujunda mitte minevikus toimunud sündmused, vaid see, kuidas valime neid näha.
Just Adleri põhimõtetel põhinevaid ka coachingu printsiibid, mis on miljonite inimeste peal proovitud ja tõeseks osutunud. Coaching põhineb sellel, et oma mõtteid analüüsides ja teadlikult suunates saab muuta oma käitumist, suhtumist ja iseloomu. Muutes oma mõtteid, muudad ka tundeid, mille mõtetega lood, ning sellest omakorda sõltub tulemus, mille saavutad.
Seda kõike teades saame teha otsuse, kas tahame elada mineviku, oleviku või tuleviku nimel. Mina olen otsustanud, et mulle on olulisem luua selline olevik ja tulevik, mida soovin ja seega töötan iga päev selle nimel, et õppida mineviku mustritest lahti laskma. Arendan endas ka teadlikult neid iseloomujooni, mis aitavad “tuleviku minul” elada just sellist elu, millest unistan.
Oma mõtete korda seadmiseks ja suuremate muutuste tegemiseks on aga vajalik oma mõtete peegeldus läbi teise inimese, et saaksid neid kõrvalt kuulata ja analüüsida, sest enda sisse nägemine ei ole just lihtne ülesanne. Sinu mõtteid võib kas teadlikult või endale teadmata peegeldada mõni pereliige, sõbranna või täiesti võõras inimene, kui ainult osata seda märgata. Samas on suurimaks abiks keegi, kes oskab küsida õigeid küsimusi ja suunata Sind just nende mõteteni, mis Sind soovitu saavutamisel takistanud on.
Kuigi kuulan, analüüsin ja suunan oma mõtteid ja käitumist muidu igapäevaselt ise, siis ka minul on vaja kedagi, kes aitaks mul mõnikord oma mõttemustreid ja nähtamatuid takistusi paremini leida. Selleks, et seda teha, on mul suurepärane coach, kes mind selles aitab ning fantastilised sõbrannad, kellega oma sügavamaid mõtteid jagada ilma kriitikat kartmata.
Kui tunned, et ka Sina soovid mineviku takistustest lahti lasta ja elus suuremate sammudega edasi liikuda, siis saan Sulle selles coachina abiks olla!
Rohkem infot coachingu kohta leiad SIIT.
