Sõsar logo valge

"Kuidas hoolitseda oma aju eest?"

Mida saaksime teha oma kõige tähtsama organi, aju, tervise heaks

Mis on need asjad, mida saaksime teha oma aju tervise heaks?

Aju on meile absoluutselt kõige tähtsam organ, kuna kontrollib kõiki meie keha funktsioone. Selleks, et aju oleks terve ja täidaks kõiki vajalikke funktsioone parimal võimalikul viisil, on vaja tema eest hästi hoolitseda. Vaid siis, kui aju on terve, saame olla õnnelikud ja areneda parimaks versiooniks iseendast. 

Mida on meil aju terviseks vaja? Siin on välja toodud neli viisi, kuidas saad oma aju eest paremini hoolt kanda. Aju eest hoolitsemiseks ei ole kunagi liiga hilja, kuid mida varem sellega alustad, seda paremini see Sulle mõjub. 

Õige toitumine

Kõige tähtsam on aju eest hoolitsemisel tervislik toitumine. Kui aju ei saa kätte kõiki vajalikke toitaineid, vitamiine ja mineraale, on terviseprobleemid vältimatud. Õige toitumine aitab aga aju noore ja energilisena hoida ning ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi nagu dementsus ja Alzheimeri tõbi. Õige toitumine aitab parandada ka aeglast metabolismi, unetust, depressiooni ja üldist halba enesetunnet. 

Aju efektiivsel toimimisel on olulised järgmised toitained:

Süsivesikud

Süsivesikud on need, mis annavad kehale ja ajule energiat ja täidavad muid olulisi funktsioone, kuid aju tervise huvides on väga oluline jälgida, kust tulevad need süsivesikud, mida tarbime, sest mitte kõik süsivesikud ei tee ajule head

Suures koguses sisaldavad süsivesikuid jahu ja suhkur, seega koosnevad igasugused küpsetised ja koogid peaasjalikult süsivesikutest, kuid need on nii-öelda “halvad” süsivesikud, mis ei anna meie kehale ega ajule mitte midagi head vaid vastupidi, viivad veresuhkru kõrgele ning seega häirivad aju normaalseid funktsioone. Selliste süsivesikute liigsel tarbimisel tekib pidev väsimus, kaalutõus, tujude kõikumised, depressioon ja palju muid terviseprobleeme, mis on põhjustatud sellest, et aju funktsioonid ja hormoonide tootmine on häiritud. 

Aju tasakaalu aitavad aga hoida ja taastada “head” süsivesikud. Head süsivesikud on need, mille saame puu- ja köögiviljadest. Selleks, et aju oleks terve, saaks kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid, mis vähendaks kehas olevaid põletikke ja parandaks aju vastupidavust, peaks vähemalt pool Sinu söödud toidust olema puu-ja köögiviljad.

Häid süsivesikuid saab aju ka täisteratoodetest, kaunviljadest, tärkliselistest pähklitest ja seemnetest..

Heade süsivesikute allikateks on kõik köögiviljad ning neid tuleks süüa võimalikult mitmekesiselt. Mõned head näited on oad, herned, läätsed, kartul, maguskartul rohelised salatid nagu spinat ja lehtkapsas, brokkoli, lillkapsas, sibulad, peet, kõrvits ja porgandid. 

Puuviljadest on parimad õunad, banaanid, maasikad ja palju muud. Pähklitest ja seemnetest tasuks oma menüüsse lisada näiteks mandlid, kreeka pähklid, maapähklid, chia – ja kõrvitsaseemned. 

Vaheta ka tarbitav teravili täistera toodete vastu välja. Nendeks on näiteks kaerahelbed, pruun riis, tatar, quinoa ja teised täisteratooted. 

Kiudained 

Kiudained on olulised, kuna aitavad veresuhkrut stabiliseerida ning aju vananemist aeglustada ja seega ka mälu erksana hoida. Lisaks seedivad kiudainerikkad toidud kauem ja täidavad rohkem kõhtu, mistõttu tunned harvemini tühja kõhu tunnet ning sööd vähem, seega mõjub see nii ajukeemiale, kui kaalulangetusele. 

Kiudaineterikkad toiduained, mille võiksid oma menüüsse lisada on puu- ja juurviljad, salatid, kaunviljad, täistera ja pähklid, näiteks kõrvits, brokkoli, rooskapsas, maguskartul, kaerahelbed, oad ja täisteraleib. 

Antioksüdandid 

Antioksüdandid on ajule olulised, kuna aitavad aju energiataset hoida, aju krooniliste põletike eest kaitsta ja seetõttu ka mälu parandada. Uuringud on näidanud, et antioksüdantiderikka toidu tarbimine vähendab ka Alzheimeri tõve tekkimise võimalust ja sümptomeid, eriti naistel.

Selleks, et ajule head teha ja mälu parandada, lisa oma menüüsse järgmised antioksüdante sisaldavad toidud: marjad, eriti mustikad, jõhvikad ja maasikad, võiksid mäluprobleemidega inimeste menüüs olla igapäevaselt. 

Lisaks teevad mälule head apelsin, sidrun, greip, õun, arbuus, brokkoli, kapsas, spinat, sibul, porgand, tomat, oliiviõli, brasiilia pähklid, kaerahelbed, seened, läätsed, punane vein (mitte rohkem, kui üks klaas päevas), tume šokolaad, tee, munad, kala ja liha.

Rasvad

Ilma rasvadeta ei saa meie aju normaalselt toimida, kuna kehal on vaja töödelda paljusid eluks vajalikke aineid, mis lahustuvad ainult rasvades. Rasvad mõjutavad näiteks mälu, õppimisvõimet ja palju muud. Samuti nagu süsivesikute puhul, on eriti oluline tarbitud rasvade allikas, sest mitte kõik rasvad ei ole ei ajule ega ülejäänud organismile head. 

Rasvad, mis ei tee meile head, on transrasvad. Liigne transrasvade tarbimine võib põhjustada depressiooni, halveneda mälu ja tuua kaasa palju- palju muid terviseprobleeme. Transrasvad on tavaliselt töödeldud toitudes, fritüüris praetud toitudes, poes müüdavates salatikastmetes, küpsetistes, kartulikrõpsudes ja nii edasi. 

Selleks, et hoida aju tervena, on meil vaja tarbida “häid” rasvu, ehk siis omega 3 ja omega 6 rasvhappeid. Heade rasvade allikaks on näiteks oliiviõli, seesamiõli, kookosõli, mandlid ja pähklid ning pähklivõi, oliivid, avokaado, või, toidukoor, kala, eriti lõhe, forell, heeringas ja tuunikala, krevetid ja ka kalamari.

Vesi

Kuna meie keha koosneb peamiselt veest ning aju iseenesest on 75% osas vesi, ei saa ta ilmselgelt veeta hakkama. Juba väiksemgi vedelikupuudus mõjutab keskendumisvõimet, vähendab motoorseid oskusi, mõjutab tuju ning võib tekitada peavalusid. Kui aju saab aga piisavalt vett, siis suudame kiiremini mõelda, paremini keskenduda ning loovamad olla. 

Seega ära unusta piisavalt vett tarbida ja veel parem, kui asendad kõik suhkrustatud joogid, nagu limonaadid ja mahlad, puhta kraaniveega. Su aju on Sulle tänulik.

Milliseid toite vältida 

Nii ajule kui ülejäänud kehale on parim, kui väldid liigset töödeldud toitude tarbimist, sest töödeldud ja valmistoitudes on tihti meie tervisele rohkem halba, kui head. Töödeldud toitude alla kuuluvad ka näiteks valge rafineeritud jahu ja suhkur ning igasugused fritüüritud toidud, küpsetised, kommid, magusad joogid, krõpsud, küpsised.

Lisaks tuleks tervema aju nimel vältida liigset alkoholi tarbimist. Klaas veini toidu kõrvale või üks väike õlu ei tee halba, kuid sellest rohkem ei ole soovitatav. Liigne alkoholi tarbimine tekitab mäluprobleeme, aeglasemat mõtlemisvõimet ja muudab ajukemikaalide tasakaalu, mille tõttu tekivad kehas  paljud muud probleemid. Lisaks tekitab alkohol ka sõltuvust.

Kokkuvõtteks: Palju toiduaineid, mida soovitatakse süsivesikute, kiudainete, antioksüdantide ja rasvade all, on korduvad, kuna sisaldavad neid kõiki. Loomulikult ei ole antud tekstis toodud nimekiri lõplik, on veel palju- palju toiduaneid, mis ajule vajalikke ja kasulikke aineid sisaldavad, kuid selge on see, et selleks, et oma aju tervena hoida, peaksime tarbima tervislikku ja vaheldusrikast toitu ning vältima töödeldud toitu, eriti rafineeritud jahud, suhkrud ja õlid, ning liigset alkoholi. Aju tervise heaks ei tohiks kindlasti unustada ka piisavalt vee joomist. 

 

Uni

Uni mängib aju tervises väga olulist rolli, seega on oluline, et magaksid piisavalt ja ka sügavat segamatut und. Inimeste unevajadus on erinev, kuid keskmiselt on täiskasvanu inimesel vaja 7-9 tundi und ööpäevas, lastel ja teismelistel rohkem. 

Uuringud on näidanud, et magamatus mõjutab aju sarnaselt alkoholijoobele. Kui Sa ei ole hästi maganud ja tunned ennast väsinuna, siis on ka ajurakud väsinud ning sel juhul on tõenäoline, et unustad rohkem, ei suuda keskenduda  ja reaktsioonikiirus on aeglasem. 

Krooniline magamatus mõjutab suurel määral ka vaimset tervist ning on tihti negatiivsete mõtete ja emotsionaalse haavatavuse põhjuseks. Kroonilisel magamatusel on ka tugev seos vaimsete haigustega, nagu depression, ärevushäired ja bipolaarne meeleoluhäire. 

Une saab jagada kaheks faasiks: sügav uni ja REM uni (Rapid Eye Movement ehk kiire silmade liikumine). Sügava une ajal kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südamelöögid ja hingamine aeglustuvad. Sügava une ajal tugevdab keha immuunsüsteemi mis on meie tervisele eluliselt oluline.

REM uni on aeg, millal näeme unenägusid. Kehatemperatuur, südametöö ja hingamine taastuvad tavalisele tasemele. REM uni aitab kaasa mälu ja õppimisvõime parandamisele ning on oluline emotsionaalsele tervisele.  

Kui inimene ei saa segamatult magada ja neid unefaase läbida, siis mõjutab see stressihormoone ning mõtlemine, emotsionaalne regulatsioon ja palju muud on häiritud ning see omakorda psüühilisi häireid ajus. 

Selleks, et magaksid paremini ja kvaliteetsemat und, peaksid lisaks kindlale uneajale kaaluma järgmisi meetodeid:

  • Kofeiin, nikotiin ja alkohol on need, mis head und häirivad. Kui Sul on unega probleeme, siis püüa nende tarbimist piirata. Kohvi on soovitatav juua hommikuti ning maksimaalne kogus päevas võiks olla kaks väikest tassi. Paljud ütlevad, et tänu alkoholi joomisele jäävad nad kergemini magama, kuid alkoholi tõttu kannatab tegelikult une kvaliteet ja sügava une faas on lühem, kui seda üldse on. Nikotiin mõjutab südametööd ja mõtlemist, ning mõjutab seetõttu und. 
  • Ole füüsiliselt aktiivne. Regulaarne liikumine aitab päeva lõpus kergemini magama jääda, sügava une faasid on pikemad ja ärkad öö jooksul vähem. 
  • Järgi regulaarset unegraafikut, minnes magama ja tõustes iga päev kindlal kellaajal. 
  • Ära vaata magamistoas telekat või tööta arvutiga, hoia see tuba ainult magamiseks ning loo sinna mõnus atmosfäär, kus oleks hea magada. 
  • Proovi lihtsaid meditatsioonitehnikaid ja hingamisharjutusi, mis aitavad Su aju päevastest mõtetest välja lülitada ja kiiremini magama jääda.
  • Kui liigsed mõtted on need, mis segavad Sul magama jäämist, siis kirjuta kõik mõtted enne magamajäämist paberile üles. See aitab aju ööseks mõtetest puhtaks teha ja rahulikumat magama jääda. 
sleeping woman

Füüsiline aktiivsus

Teadlased on leidnud, et regulaarne trenn ja liikumine mõjutavad positiivselt seda aju osa, mida seostatakse verbaalse mälu ja õppimisega.

Lisaks sellele on füüsiline aktiivsus otseselt kasulik sellepärast, et aitab vähendada insuliini resistsust, põletikke ja stimuleerida neid aju kemikaale, mis mõjutavad ajurakkude tervist, uute veresoonte kasvu ajus ja uute ajurakkude elujõulisust. Kaudselt mõjutab liikumine tuju, und ning vähendab stressi ja ärevust. 

Kui Sa ei ole regulaarse treeninguga harjunud, siis alusta väikeste sammude kaupa – näiteks käies kolm korda nädalas kümme minutit jalutamas. Pikenda seda aega järk järgult, kuni saavutad 150 minutit aktiivsust nädalas. Pea meeles, et ka 10 minutit liikumist on parem, kui üldse mitte midagi!

Aju ülekoormus

On palju põhjusi, miks meie aju töötab pidevalt ülekoormusel. Üks tuntud põhjus on kindlasti töö, aga on ka palju muid põhjusi, mida me teadlikult isegi tähele ei pruugi panna, kuid siiski on see info, mida meie aju pidevalt töötlema peab ja seega võtab see ära energiat asjadelt, mida tegelikult oluliseks peame.

Üks aju pideva ületöö põhjuseks on see, et püüame alati mitut asja korraga teha ja meelde jätta. Näiteks tööl olles käib meil peas pidevalt taustamüra, mis mõtleb, mida õhtuks süüa teha, seda, et pesu tuleb pesema panna või mis on nädalavahetuse plaanid.

Sellise ülekoormuse vastu aitab kõige paremini see, et õpid oma tegevusi paremini planeerima, keskendudes ühele asjale korraga. Teised parajasti segavad asjad saad oma mõtetest eemaldada, kirjutades kõik üles ja planeerides iga asjaga tegelemiseks kindla aja. Vaata kas igal hommikul või kord nädalas, üle, millised on need tegevused, mida selle aja jooksu tegema pead ja pane nad plaani, et aju ei peaks nendega pidevalt tegelema. Nii suudad oma tegevustes olla palju efektiivsem ja sama aja jooksul tunduvalt rohkem tehtud saada.

Veel üks tihti tähelepanuta jääv fakt on see, et segadus Su asjades loob ka segaduse mõtetes. Kui Su töölaud, tuba või kapp on segamini või lihtsalt on seal korrapäratult liiga palju asju, registreerib aju siiski Sulle endale märkamatult kõik need asjad ja nende asjade nimekiri jookseb Su ajus pidevalt taustaks. Aju registreerib ära ka selle, kui asjade asukoht muutub. Kui Su asjad on korras, saab aju paremini keskenduda ning lisaks sellele säästad kõvasti aega ja energiat asjade otsimisega, sest kui igal asjal on kindel koht, ei pea Sa selle leidmiseks vaeva nägema. Nii et oma aju parema tervise huvides, korista oma töölaud, tuba ja kapp, ning viska minema, müü, või anna ära kõik asjad, mida Sul sinna vaja ei ole ja näed kohe, kuidas ajul on palju lihtsam keskenduda.

Kokkuvõtteks pea meeles, et Su aju on võimekam, kui ükski masin maailmas! Su aju on see, mis suudab Sind elus hoida, anda Sulle kõik, mida vajad ja soovid ning täita ka kõik unistused. Kui oma aju hoiad, armastad ja õpid teda efektiivselt kasutama, leiad lõpuks, et oled võimeline ka endale uskumatuteks tegudeks ja eesmärkideks!