Siin on mõned tüüpilised argumendid, millele taimetoitlased pidevalt vastama peavad, nii et kui soovid taimetoitlast vihale ajada, siis see on hea spikker. Samas, kui oled mõistlik inimene ja arvestad sellega, et toitumine on igaühe enda isiklik otsus ja vabadus, siis vastan need küsimused siin ära, et Sa ei peaks neid küsima.

• “Liha peab sööma, Sa ei saa ju taimedest kõiki vajalikke toitaineid!”
  Teaduslikult on tõestatud, et see ei ole tõsi. Saame kõik vajalikud toitained ka taimsetest allikatest, tuleb lihtsalt süüa mitmekesiselt. Uuringud on ka näidanud, et enamik taimetoitlasi toituvad tervislikumalt kui lihasööjad, kuna nende toidust saadav toitainete valik on suurem.
  
  
• “Mina küll ei suudaks ainult muru/porgandit süüa”
  Taimetoidu valik on väga rikkalik ega koosne kaugeltki ainult salatist. Piisab lihtsast retseptiotsingust, et leida taimetoite, mis Sullegi väga maitsevad ja kindlasti aitaks uute toitude ning retseptide katsetamine nii silmaringi avardada, kui tervislikumalt toituda.
  
  
• “Taimedel on ju ka tunded, miks Sa siis neid sööd?”
  Igaüks teab, et kui Sulle antakse ette elus lambatall ja kartul, on nende lahti lõikamisel ikka väga suur vahe. Erinevalt kartulist on lambatallel närvisüsteem, ta tunneb hirmu, emotsioone ja valu. Kumb valik on Sinu meelest eetilisem?
  
  
• “Kui Sa loomi nii väga armastad, siis miks Sa nende eest toidu ära sööd?”
  Nagu juba eelnevas tekstis öeldud, siis kulub inimestele söögiks kasvatatavate loomade toitmiseks kuni 75% rohkem maad, seega kui kasvatada inimesele söögiks rohkem taimi ja vähem loomi, ei peaks me muretsema nälja pärast maailmas. Kui sööme vähem loomi ja rohkem taimi, on nõudlus lihaloomade vastu väiksem, neid toodetakse vähem ja seega peab vähem loomi elama lühikest, piinarikast elu ja metsikult elavatel loomadel on rohkem ruumi ja toitu, mis tähendab, et saaksime päästa rohkem väljasuremisohus olevaid liike
  
  
• “Inimesed on loodud liha sööma!”

  Inimesed on kohastunud sööma paljusid erinevaid asju, liha moodustab sellest vaid väikese osa. Tänapäeval söövad inimesed tunduvalt rohkem liha, kui seda kunagi varem on tehtud ja seega rohkem, kui seda tegelikult vajalik või kasulik oleks teha.

• “Nii see toiduahel ju toimibki, me oleme selle tipus ja seega peamegi liha sööma”
  Vahe on selles, et loomad, kes on toiduahelas, peavad oma toidu ise kinni püüdma ja tapma. Kas oleksid selleks ise võimeline? Lisaks sellele ei tapa ja söö ükski loom peale kodukassi ja inimese teisi loomi lõbu pärast või siis, kui seda tegelikult vaja ei ole. Ka inimesel ei ole tänapäeval ellujäämiseks vaja loomi tappa ega süüa.

• “Aga mulle maitseb liha, miks ma siis seda süüa ei või?”
  Võid küll, see on Sinu enda otsus, kas sööd liha või mitte. Ka enamus taimetoitlasi ei loobunud lihast sellepärast, et see neile ei maitseks, maitseb küll, aga teised põhjused on neile lihtsalt olulisemad ja nad teavad, et ka taimetoitude seas on väga palju suurepäraselt maitsvad roogi, mis asendavad liha nii, et nad sellest puudust ei tunne.

• “Kui Sa liha ei söö, siis miks Sul neid taimseid vorste ja burgereid vaja on, söö lihtsalt taimi!”
  Ega tegelikult ei olegi vaja, aga nagu enne mainitud, ei loobunud enamik taimetoitlaseid lihast maitse pärast ja tahaksid süüa sarnaseid asju, millega nad võibolla varem harjunud olid, lihtsalt ilma eetilise dilemmata. Taimsed liha- ja piimatoodete asendused aitavad ka lihasööjal lihtsamini taimetoidule üle minna või lihtsalt liha kogust oma toiduvalikus vähendada harjumuspärast menüüd järsku drastiliselt muutmata.

• “Kui Sa soja sööd, siis Sinu pärast raiutaksegi vihmametsi maha, söö parem liha!”
  Ainult 6% sojast kasvatatakse inimestele toiduks, 70% aga kariloomadele. Kui inimesed loomi vähem sööks, ei oleks vaja ka soja kaugeltki nii palju kasvatada ega vihmametsi maha raiuda.