Piim-kas juua või mitte juua?
Kas piima on tervislikum juua või mitte ja mis on lehmapiima alternatiivid
Miks piim meile hea on?
Kui räägime piimast ja piimatoodetest, peame silmas tavaliselt lehmapiima, kuna see on meie igapäevases tarbimises kõige levinum. Ka siin artiklis peame silmas lehmapiima kui räägime piima tervislikkusest, kuid vaatame ka muid piima alternatiive.
Piim ja piimatooted on eestlase laual igapäevased ning juba lapsepõlvest peale on meile õpetatud, et piima peab jooma, sest see on tervislik. Samas on tänapäeval üha rohkem arutelusid selle kohta, kas ta tegelikult ikkagi on nii tervislik, kui oleme alati arvanud ning loomulikult tuuakse välja ka piimatoodete tootmise ja tarbimise eetilisi aspekte.
Teeme siin kokkuvõtte sellest, mis on piima tarbimise plussid ja miinused ning vaatame ka mis alternatiive piimale olemas on.
Piimas on palju toitaineid, mis on organismile väga vajalikud, näiteks kaltsium, kaalium ja D-vitamiin. Piimas leiduvad toitained on eriti head tugevate ja tervete luude arenemiseks ja tervena hoidmiseks. Eestis saavad paljud inimesed kuni poole oma päevasest kaltsiumivajadusest just piimast ja piimatoodetest.
Uuringud on näidanud, et piima joomine võib vähendada 2. tüüpi diabeedi riski täiskasvanute hulgas, mis võib olla tingitud sellest, et piimas olevad valgud aitavad tasakaalustada veresuhkru taset. Piim võib aidata ka “hea” kolesterooli taset tõsta, mille tulemusel väheneb südamehaiguste ja südamerabanduse risk. Lisaks on piim hea kaaliumi allikas. Kaalium on mineraal, mis aitab vererõhku kontrolli all hoida.
Traditsiooniliste toitumiskavade põhjal soovitatakse piima juua kolm klaasi päevas, et saada kätte piisav kogus vajalikke toitained. Samas aga ei ole sellel soovitusel teaduslikku alust, kuna samu toitaineid, mida leidub piimas, saab ka paljudest muudest toiduainetest.
Mis on piima tarbimise miinused?
Piima tervislikkuse osas jäävad aga paljud teadlased eriarvamiusele.
Kuna inimesed hakkasid evolutsioonilises perspektiivis täiskasvanuna piima tarbima suhteliselt hiljuti, siis ei ole enamike inimeste organism arenenud piima seedima, seega on umbes 65-70% maailma elanikest laktoositalumatud.
Laktoosi on aga just lehmapiimas rohkem kui teiste loomade piimas ja see on aine, mis tekitab paljudele inimestele terviseprobleeme.
Teine piima tarbimise suur miinus on see, et lehma piima tootluse tõstmiseks antakse piimatööstuses loomadele hormoone ja antibiootikume, mis jõuavad piima kaudu ka inimese organismi. See võib paigast ära viia meie hormonaalse tasakaalu ning tekitada resistentsust antibiootikumide vastu.
Seda saab aga vältida tarbides ainult orgaanilist, rohusöödal olevate lehmade piima, mida on parim osta otse kohalikust väiketalust.
Piimatoodete tarbimist seostatakse ka akne tekkega ning tugeva akne puhul soovitatakse piimatoodetest mõneks ajaks loobuda.
Kui oled mures oma kehakaalu pärast, siis tuleks ka silmas pidada, et piimatooted on tavaliselt suhteliselt kaloririkkad. Kui soovid tarbida vähem kaloreid, saad Sa oma päevase vajaliku kaltsiumi koguse ka vähem kaloririkastest toitudest, mis sisaldavad piimaga sarnases koguses kaltsiumi.
Kui soovid piimatoodete tarbimist vähendada, siis on asenduseks suurepärased kaltsiumi allikad näiteks oad, brokoli, lõhe, mandlid, kikerherned, Hiina kapsas, lehtkapsas, viigimarjad, kaltsiumiga rikastatud taimsed piimad ja palju muud.
Piimatööstuse keskkonnamõjud ja eetiline aspekt
Paljud inimesed on loobunud piimatoodete tarbimisest või seda vähendanud, mõeldes lisaks piima tervislikkusele ka sellele, kuidas lehmi piimatööstuses koheldakse või kuidas see tööstus keskkonnale mõjub.
Piimatööstusel on keskkonnale suur negatiivne mõju esiteks sellepärast, et piima tootmiseks on vaja kasvatada piisavalt vilja, maisi või rohtu, et lehma terve tema eluaja toita. Kui selle asemel kasvatada toitu otse inimestele, saaksid sellest söönuks palju rohkemad inimesed ning toidu tootmiseks kuluks kordades vähem maad, vett ja muid ressursse. Lisaks sellele kulub lehmade kasvatamiseks tohutul hulgal vett, elektrit ning lehmad väljastavad ka väga suurtes kogustes kasvuhoonegaase. Vaadates piima ja liha tarbimist keskkonna aspektist, on sellest loobumine või tarbimise vähendamine parim, mida Sa keskkonna heaks teha saaksid.
Ka eetilisest seisukohast vaadates ei ole piimalehmade elu ilus. Suurtes piimafarmides hoitakse lehmi kogu nende elu siseruumides väikeses lahtris, kus neid igapäevaselt lüpstakse ja kust nad saavad väga vähe liikuda. Selleks aga, et lehm piima annaks, peab ta kõigepealt vasika sünnitama, seega viljastatakse lehmad kunstlikult, ning kui vasikas on sündinud eemaldatakse ta ema juurest tavaliselt juba 24 tunni jooksul. Siis lüpstakse tema piima inimestele tarbimiseks umbes 10 kuud kuni aasta, kuni lehma piimatootlus langeb ning ta viljastatakse uuesti.
Kõik sündinud pullvasikad ja umbes pooled lehmvasikad saadetakse lihatööstusesse vasikalihaks juba paari päeva vanuselt. Lehmvasikatest umbes pooled kasvatatakse aga kunstlikult pudelitoidul suureks, et asendada need piimalehmad, kes enam piisavalt piima ei tooda. Piimalehma elu kestab piimafarmides tavaliselt umbes viis aastat või veel vähem, siis saadetakse nad tapamajja ning kasutatakse lihatööstuses.
Mis on alternativid lehmapiimale?
Kui soovid piima tarbimist vähendada, kas siis tervislikel või eetilistel kaalutlustel, on tänapäeva kaubanduses lihtsasti kättesaadavad paljud alternatiivid. Näiteks kitsepiim, soja-, riisi-, kookose- kaera ja muud piimad. Vaatame neid siin eraldi lähemalt:
- Kitsepiim.
Kitsepiima toiteväärtus on lehmapiimale väga sarnane, kuid kitsepiima on lihtsam seedida, kuna see sisaldab vähem laktoosi.
Kitsede kasvatamine on ka keskkonnasõbralikum, kuna kitsed toodavad vähem kasvuhoonegaase, tarbivad vähem vett ja üldiselt ei peeta neid suurtes tööstuslikes farmides. - Sojapiim
Kuna sojaoad on hea valguallikas ning tavaliselt on sojapiimale juurde lisatud ka teisi piimas leiduvad kasulikke toitained, näiteks kaltsiumit, siis on sojapiim toiteväärtuse poolest lehmapiimale väga sarnane.
Kuna sojapiim tuleb taimsest allikast, on see lisaks kolesteroolivaba, sisaldab vähe küllastunud rasvu ega sisalda laktoosi.
Sojapiima kahjud keskkonnale on tunduvalt väiksemad kui lehmapiima omad ja selle tootmisel ei pea eetilisuse pärast muretsema.
Sojapiima juures on miinuseks see, et ka soja tekitab paljudes allergiaid ning tootel on spetsiifiline maitse, mis ei pruugi kõigile meeldida. - Kaerapiim
Kaerapiimal on kõrge toiteväärtus, ta on naturaalselt suhteliselt magus ning kiudaineterikas. Kiudained aitavad kõhu kauem täis hoida, veresuhkru taset stabiliseerida ning kolesteroolitaset alandada. Samas sisaldab kaerapiim palju süsivesikuid.
Kaerapiima tootmisel tekib umbes 80% vähem kasvuhoonegaase ja kasutatakse 60% vähem energiat kui lehmapiima tootmisel ning selleks kulub 80% vähem põllumaad. Lisaks on kaerapiima tootmiseks, võrreldes ka teiste taimsete piimadega, vaja kasutada kõige vähem vett.
Kaerapiimas ei ole palju allergeene, kuid ka kaerapiimal, nagu sojal, on spetsiifiline maitse. - Mandlipiim
Magustamata mandlipiimas on vähem kaloreid, kui teistes piimades, see ei sisalda küllastunud rasvu, kolesterooli ning on laktoosivaba. Mandlipiimale ei ole ka tugevat maitset, ning seetõttu sobib see hästi lehmapiima asenduseks. Mandlipiim on tavaliselt ka vajalike toitainetega, näiteks kaltsiumi ja kaaliumiga rikastatud.
Samas, kuigi mandlid ise on väga hea valguallikas, siis mandlipiim seda ei ole, seega toiteväärtuse kohapealt on sojapiim tervislikum kui mandlipiim.
Keskkonna aspektist on mandlipiima tootmine tunduvalt keskkonnasõbralikum, kui lehmapiima tootmine, kuid teiste taimsete piimadega võrreldes kulub mandlipiima tootmiseks väga palju vett.
Mandlipiim ei sobi neile, kellel on pähkliallergia. - Riisipiim
Riisipiim on hea selle poolest, et on väga vähetõenäoline, et see tekitaks allergiaid, seega on see hea valik neile, kes on laktoosi- , soja- või pähklite suhtes allergilised.
See on ka suhteliselt neutraalse maitsega, seega sobib hästi toitude sisse või kohvi peale lehmapiima asenduseks.
Riisipiim ei sobi aga hästi suhkruhaigetele, kuna on süsivesikuterikas ning see ei ole ka hea valguallikas.
Keskkonna aspektist vaadates kulub riisipiima tootmiseks väga vähe põllumaad, kuid samas toodab see rohkem kasvuhoonegaase, kui teised taimsed piimad ning vajab ka rohkem vett kui kõik teised, peale mandlipiima, kuid on siiski kordades keskkonnasõbralikum, kui lehmapiim.
Kokkuvõtteks
Piimas on palju kasulikku, kuid kui tarbid piimatooteid, siis võiksid nii oma tervise kui keskkonna huvides võimalusel valida mahetoodangu või veel parem, osta oma piimatooted kohalikult väiketootjalt.
Piimatooted on muidugi väga maitsvad, kuid tervise koha pealt saab piimas leiduvaid toitaineid hästi kätte ka muust toidust ja selle tarbimine ei ole kindlasti terve püsimiseks vajalik. Kui soovid anda oma panuse keskkonna parandamisse, siis võiksid kaaluda piimatoodete tarbimise vähendamist, lisades oma piimatoodete valikusse taimseid piimasid või piimatooteid.
Kõigi taimsete piimade keskonnamõjud on palju kordi väiksemad kui lehmapiimal. Nende maitse ei ole küll muidugi sama, kuid paljudel neist siiski suhteliselt sarnane ning neid saab toidu tegemisel või kohvi peal kasutada samamoodi kui lehmapiima. Leia lihtsalt see, mis Sulle kõige rohkem maitseb.
