Sõsar logo valge

"Mis on “writer’s block” ehk mõttekramp?"

23. Osa

Mis on mõttekramp?

Kuigi inglise keelne termin viitab sellele, et mõttekramp on midagi, mis tabab kirjanikke, siis tegelikult ei piirdu see kirjanikega vaid võib juhtuda igaühega meist, ükskõik mis elualal.
Kirjanikel, kunstnikel ja muusikutel väljendub see selles, et nad tunnevad inspiratsiooni puudust ega suuda enam midagi uut luua. Sama võib juhtuda aga ka näiteks ettevõtjal, kes ei suuda mingil põhjusel järgmist vajalikku sammu astuda, et ettevõtet arendada.

Termin “writer’s block” sai tuntuks 1940ndatel aastatel, kui USA psühhoanalüütik Edmund Berger sellest kirjutas ja milles sajad kirjanikud ennast kohe ära tundsid. Termin levis nagu kulutuli USAst ka mujale maailma ja järsku tekkis tuhandeid kirjanikke ja kunstnikke, kes selle müstilise “haiguse” all kannatasid.

Nüüdseks on aga aru saadud, et see seisund ei ole mingi salapärase haiguse diagnoos, vaid lihtsalt enda hirmud, ebakindlus ja enesekriitika, mis meid jätkasmast takistab ning “writer’s block” on selleks lihtsalt mugav vabandus.

Kuidas mõttekrampi ravida?

Mõttekrambi raviks on proovitud erinevaid meetodeid ja on leitud, et kirjanike puhul näiteks on parim ravi lihtsalt maha istuda ja kirjutada, ükskõik millest. Selleks tuleb endale seada ka kindel aeg, näiteks üks tund päevas ning täita see aeg kirjutades paberile kasvõi tuhat korda oma nime, ühte sama lauset või misiganes parajasti pähe tuleb. Kui seda piisavalt kaua teha, jõutakse lõpuks selleni, et mõttekramp hakkab vaikselt hajuma. Sama loogika kehtib ka motivatsioonikriisi puhul, ükskõik mida tehes.

Samas on aga oluline samal ajal tegeleda oma piiravate mõtetega ning aru saada, et just enda mõtted, mitte väline keskkond, on see, mis mõttekrambi tekitavad. Kui kaovad piiravad mõtted, kaob ka kramp.

Oma piiravaid mõtteid saab muidugi jälgida ja kuulata ka iseseisvalt, kui tead, kuidas seda teha, aga lihtsam on neis selgus saada, kui keegi teine Sind kuulates Su oma mõtteid Sulle tagasi peegeldab, et saaksid neid kõrvalt jälgida. Kuulajaks võib olla nii sõber, kui pereliige aga kui soovid kindlat ja kiiremat tulemust, on soovitatav teha seda inimesega, kes tunneb hästi õigeid nippe ja tehnikaid. 

Siin on aga mõned nipid, millega saad juba täna ise algust teha, et mõttekramp vaikselt taanduma hakkaks:

Üks hästi toimiv nipp on see, et võtad teadlikult mõneks ajaks aja maha. Selleks sea endale kindel kuupäev, kuni milleni Sa selle probleemse asjaga üldse ei tegele ja annad endast parima, et sellele mitte mõelda. Tihti tuleb kasuks lihtsalt lasta mõtetel rahulikult puhata ja settida, sest kõige paremad ideed tulevadki ju just siis, kui oled otsustanud lihtsalt ennast kõigest välja lülitada.

Teine nipp on võtta eesmärgiks teha seda, mida pidevalt edasi oled lükanud, ainult 2 minutit päevas.
Kui alustad sellest, et pead seda tegema vaid 2 minutit, siis aju ei tekita esiteks nii suurt protesti selle tegemise vastu ja teiseks tavaliselt juhtub nii, et kui oled juba alustanud, siis ei ole tegevusega ka nii raske jätkata. Nii leiadki järsku, et see, mida tegema pidid, polnudki ju tegelikult üldse ületamatu takistus ja see motiveerib Sind ka järgmist asja ette võtma.

Nendest mõlemast praktilisest nipist tunduvalt olulisem on aga oma hirmude ja ebakindlusega tegelemine ja sellega sõbraks saamine, millest olen ühes oma postitustest ka põhjalikumalt kirjutanud.
Sellest, kuidas mitte lasta ennast oma hirmudest ja ebakindlusest takistada, loe lähemalt SIIT.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.