Tean hästi nii omast kogemusest, kui ka teistelt inimestelt, et soov teha kohe kõike täiuslikult, isegi kui tehtavat asja kunagi varem teinud ei ole, takistab meid tihti üldse midagi tegemast või avaldamast. See soov peitub nii sügaval sisimas, et me ei pruugi ise seda märgatagi.

Täiuslikkust püüdes jääme kauaks kinni ebaolulisse, mille tõttu kulutame tööks palju aega teiste asjade arvelt või siis halvemal juhul jätamegi töö lõpuks poolikuks, kuna see ei saa kunagi piisavalt heaks.

Ka mina ise olen iseenda kõige hullem kriitik ja tegelen praegugi igapäevaselt sellega, et enda vastu natukenegi leebem olla. Mul võttis väga kaua aega, et jõuda selleni, et oma kirjutatud artikleid ja blogipostitusi teistele lugeda anda, kuna mu enda arvates ei olnud need kunagi piisavalt head ja vajasid alati täiendamist ja parandamist.

Olen ka paljusid lihtsaid ülesandeid kuude kaupa edasi lükanud, kuna tunnen, et mul ei ole kunagi piisavalt aega, et neid korralikult teha, kuigi tegelikult ei pruugi need võtta rohkem, kui tunni mu päevast ja ei pea kaugeltki olema täiuslikud.

Lisaks sellele võrdleme ennast uute asjade loomisel loomulikult teiste inimestega, kes on sarnast asja juba aastaid teinud, millega meie alles alustamas oleme ja oleme frustreeritud, kui meil see kohe esimese korraga sama hästi välja ei tule. Olgu see siis näiteks kirjutamine, tantsusamm või mõni uus retsept.

Kaga kuidas saaksimegi olla täiuslikud või sama head, kui oma ala professionaalid, kui oleme alles alustamas? Kuidas saame oma tegevustes areneda ja osavamaks saada, kui me tegemise juba eos pooleli jätame, sest see ei ole täiuslik?

Mind aitas pidevast täiuslikkuse soovist üle saada ühest podcastist kuulud lause: “DONE is better than perfect!” ehk “tehtud on parem, kui täiuslik”.

Otsustasin pidevast täiuslikkuse soovist teadlikult lahti lasta, lugedes edukaks iga korda, kui olin oma kirjutatu avaldanud, olenemata sellest, kas see minu arvates kellelegi meeldib või mitte.

Hea nipp, mida kasutan, on ka see, et loen töö valminuks, kui ise saan seda hinnata hindele 4, ehk siis piisavalt hea, mitte ei püüa alati 5+ saavutada, sest sel juhul jääkski paljud tööd lõpetamata.

 Mis on Sinu nipid, et mitte lasta täiuslikkuse vajadusel ennast takistada?