Sõsar logo valge

"Mis on koristusteraapia?"

34. Osa

Miks on vaja koristada?

Me kõik soovime koju minnes leida eest ilusa, korras ja mugava koha, kuhu rõõmuga tagasi tulla ja ennast mõnusalt tunda. See on eriti oluline just praegu, kui oleme sunnitud pandeemia tõttu palju rohkem aega kodus veetma, kui harjunud oleme.

Samas aga tekitab koristamine paljudes stressi ja on tihti peredes suureks tüliõunaks. Kuid kas kodu saaks korras hoida ka nii, et see ei oleks üks pidev vaev, mis kunagi otsa ei saa?

Paljude inimeste kogemus on näidanud, et saab. Lisaks sellele, et koristamise saab nii lihtsaks, kui kiireks muuta, kasutatakse seda isegi kui ühte teraapia vormidest. Koristades oma kodu ja pikalt kuhjunud asju, saame sellega korrastada ka oma mõtteid ja rahulolutunnet.

Uuringud on ka näidanud, et inimesed, kes elavad korras kodus, on üldiselt nii füüsiliselt kui vaimselt tervemad, kui need, kes seda ei tee, nii et korras kodu on kindlasti väikest pingutust väärt.

Kuidas aju segadusele reageerib?

Inimese aju on arenenud nii, et selleks, et saaksime normaalselt funktsioneerida, on meil vaja arusaadavat struktuuri. Kui seda ei ole, satub aju segadusse ja kulutab palju energiat, et ümbritsevas kaoses kord ja loogika luua.

Üldiselt me ei märka seda ise, kuid kui siseneme ruumi, siis registreerib aju automaatselt absoluutselt kõik seal olevad asjad ja selle, kus nad täpselt paiknevad. Sellele saame kinnitust ka näiteks hüpnoosi kaudu, kus inimene on võimeline kirjeldama mingis situatsioonis minevikust iga väiksematki detaili, mida ta endale teadlikult ei märganud või ei mäleta.

Mida rohkem asju on meie ümber ja mida suurem kaos neis valitseb, seda rohkem energiat peab aju kulutama. Kui asjad on iga kord ruumi sisenedes erinevas kohas, talletab aju ka selle ja seega jääb vähem ruumi ja energiat, et keskenduda sellele, mis tegelikult oluline on.
Segadus asjades tekitab segadust ka peas ning loob väsimust ja stressi.

Seega, mida vähem on asju ja mida korrapärasemalt nad on paigutatud seda rohkem jääb ajul energiat muudele tegevustele ja tal on palju lihtsam ühele kindlale asjale või tegevusele keskenduda.

Kuidas segadus tekib?

Asjad võivad meie kodudesse aastatega kuhjuda nii, et me seda üldse tähelegi ei pane.

Olen märganud, et kanname endas põlvkondade kaupa raskete aegade puuduse jälge. Puududest on arusaadavalt tekkinud mentaliteet kõike alles hoida, sest kunagi ei tea, kas homme veel on midagi saada. Oma vanematelt oleme õppinud, et asju on vaja koguda ja alles jätta, isegi siis, kui me neid ammu enam ei kasuta, sest “äkki läheb vaja”. Järgime seda mustrit alateadlikult, ilma oskamata korrakski kaaluda miks seda teeme või kas see on päriselt ka vajalik.

Teine suur põhjus asjade kuhjumiseks on see, et salvestame neisse oma mälestusi ja tundeid ning jääme seetõttu nende külge kinni. Lõpuks muutuvad asjad meile hoopis aga raskuseks ja kohustuseks, mitte positiivsete tunnete allikaks, milleks nad algselt mõeldud olid.

Kui tunned mõnd oma asja vaadates esmalt vaid negatiivset emotsiooni on kindlasti aeg sellel minna lasta, kuid paljude asjade puhul võiks seda teha juba varem.

Ka minule tundus ja tundub aeg-ajalt siiani vanadest asjadest lahti laskmine raske, kuid selle tegi lihtsamaks mõistmine, et mälestus, mis mind selle asjaga seob, on ju ka asja endata mu peas olemas ja võin lihtsalt igal ajahetkel selle juurde tagasi pöörduda, kui soovin.

Üks hea nipp emotsionaalse väärtusega vanadest asjadest lahti laskmiseks on neist pilti teha. Pildi saad siis välja printida ja kõiki neid näiteks ühe väkse karbikese sees hoida, mida aeg-ajalt vanade aegade mälestuseks külastada saad. Seega ei pea vanad asjad üle koormama mu riiuleid, sahtleid, kappe või garaazi.

Koristamise nipid

Kui kodus on vähem asju, nii et igale asjale leidub oma koht, kust teda on alati lihtne leida ja mugav kätte saada, siis muutub ka koristamine nii lihtsaks, et selle pärast ei ole edaspidi üldse vaja muret tunda ja ka Su aju on vähenenud stressi ja koormuse üle Sulle tänulik.

Teame ju kõik, et ütlus: “võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju” on naeruväärne ja seda lauset kuuldes saame kohe aru, kui ebaolulised asjad tegelikult. Aga palju raskem on ka praktikas ja oma elus iseenaast samamoodi kõrvalt näha ja asjadest päriselt lahti lasta.

Mida vähem asju endale koormaks kogume, seda rohkem jääb aega sellele, mis on päriselt oluline, nagu suhted, armastus, sõprus, rõõm ja puhkus!

Siin on mõned nipid, kuidas koristamisega algust teha:

  • Pane peale hea muusika, tee teed või võta kõrvale klaas veini. Tee see protsess nii nauditavaks, kui võimalik.
  • Korista üks koht/sahtel/kapp korraga, et Sa koristamisest kohe üledoosi ei saaks. Võta oma elamise põhjalikult sorteerimiseks näiteks üks kuu, mil teed iga päev natuke.
  • Ole oma asjade suhtes kriitiline. Millal antud asja viimati kasutasid ja kas Sul TÕESTI on seda vaja või on sellel ainult emotsionaalne väärtus? Kas see on üks neist asjadest, milles peituvate mälestuste taasloomiseks piisaks ka pildist?
  • Hoia alles ainult need asjad, mis Sulle tõesti rõõmu valmistavad ja mida ka regulaarselt kasutad. Selliste asjade eest on ka tunduvalt lihtsam hästi hoolitseda.
  • Sorteeri välja asjad, mis Sinus negatiivse emotsiooni tekitavad ja saa neist kohe lahti.
  • Katkised asjad viska ära või lase korda teha. Üleliigsed asjad saad näiteks maha müüa, uuskasutuskeskusesse viia või anda kellelegi, kellel neid päriselt vaja läheb.

See ei tähenda muidugi, et koristamisega peaks liiale minema ja selle endale kinnisideeks muutma. Koristamine ei ole elus kaugeltki kõige tähtsam tegevus ja kui tunned, et Sul jääb midagi meeldivat või kasulikku tegemata lihtsalt sellepärast, et “pead” ju koristama, siis tea, et ei pea! Jäta see sinnapaika ja sea ennast prioriteediks, koristamine ei jookse ju kuhugi ja saad seda ka hiljem teha, siis kui teed seda heal meelel ja positiivse energiaga!

Kui oled võtnud teadlikult aega, et lahti saada üleliigsest kolast oma elus leiad, et Sul ei kulugi enam koristamisele eriti aega ja aju saab stressist puhata mõnusalt korras kodus.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.