Sõsar logo valge

"Mõtteviis, mis viib edu ja õnneni"

35. Osa

Mis on “arengule suunatud mõtteviis”?

Maailmakuulus psühholoog Carol Dweck, kes on pühendanud oma karjääri edu ja ebaedu põhjuste uurimisele, väidab, et nii edu, kui õnne taga peitub arengule suunatud mõtteviisi mõistmine ja arendamine.

Caroli teooria kohaselt on meis kõigis kaks vastandlikku mõtteviisi – „kinnistunud-“ ja „arengule suunatud mõtteviis“.

Kinnistunud mõtteviis tähendab seda, et inimene usub, et tema iseloomuomadused, anne ja oskused on muutumatud ning see ei ole arendatav. Usutakse, et anne kas on või ei ole ja kui seda ei ole, siis ei olegi midagi parata. Arvatakse ka, et kui ollakse juba tark ja andekas, siis ei olegi vaja enam pingutada, sest tarkus ja andekus on ju niigi olemas ja see ei muutu.
Kui sellise mõtteviisi puhul juhtub nii, et inimene ei olegi milleski kõige parem, siis selle asemel, et vigadest õppida ja ennast arendada, otsitakse süüdlast kelleski või milleski muus. Nii korrataksegi samu vigu aina uuesti ja uuesti, sest ajul on vajadus tõestada, et tal on alati õigus.

Selline mõtteviis on meis kõigis mingil määral olemas ja see ei ole midagi, mille pärast piinlikkust tunda. Me lihtsalt ei pruugi veel olla õppinud seda endas nägema.
Juba ainult kinnistunud mõtteviisi märkamine endas on hea algus oma ajus arengule suunatud mõtteviisi juurutamiseks, mis aitab meil elada õnnelikumat ja vähem stressirohket elu ning annab võimaluse suuremale edule.

Arengule suunatud mõtteviisi iseloomustab usk sellesse, et suudame iseennast märkimisväärselt arendada, kui vaid oleme valmis selle nimel natukenegi vaeva nägema. Selle mõtteviisi juures on oluline pingutus, mida millegi saavutamiseks teinud oleme, mitte tegevuse tulemus. Oleme edukad juba siis, kui oleme proovinud, endast parima andnud ja sellest midagi õppinud, seega tulemus, mille saavutame ei olegi selle juures peamine.
Selle mõtteviisi põhiliseks tunnuseks on see, et ollakse motiveeritud pingutama ka siis, või eriti siis, kui parajasti hästi ei lähe. Selline suhtumine aitab inimestel edu saavutada ka kõige raskematel aegadel elus ja keerulisemate väljakutsetega, kui ta ennast algselt võimeliseks peab.

Kuidas arengule suunatud mõtteviisi endas tugevdada?

Carol Dweck on öelnud, et loomulikult on ka arengule suunatud mõtteviisi viljelenud inimeste jaoks läbikukkumine valus kogemus, nagu meil kõigil, kuid see ei defineeri neid vaid aitab edasi liikuda, õppida ja kasvada, muutes negatiivse tunde positiivseks ja kasulikuks kogemuseks. Selleks, et elu väljakutsetele oleks lihtsam vastu astuda, jagan siin mõnda nippi, kuidas saaksime seda mõtteviisi endas rohkem esile tõsta:

1. Tea, et mõttemustrid on muudetavad. Oma mõtteid jälgides ja muutes, muutuvad ka tunded ja tulemused, mille lood. (Sellest, kuidas mõtteid muuta räägin lähemalt ka SIIN)

2. Asenda sõna “läbikukkumine” oma sõnavaras sõnaga “õppimine”. Kui teed vea, ei tähenda see, et oled läbi kukkunud. Tõeline läbikukkumine on see, kui Sa üldse ei proovigi.

3. Tunnista ja ole tänulik puuduste eest. Nõrkuste varjamine või nende eest peitu pugemine tähendab, et meil ei olegi võimalik neid kunagi ületada.

4. Midagi uut õppides arendad oma aju. Samamoodi, nagu keha vajab regulaarset trenni, vajab seda ka aju.

5. Vaata väljakutseid, kui võimalust midagi uut õppida ja inimesena kasvada.

6. Proovi erinevaid õppimise meetodeid. Ei ole meetodit, mis sobiks absoluutselt kõigile, ühele sobib üks, teisele teine, seega on hea katsetada erinevaid tehnikaid, et enda jaoks õige leida.

7. Väärtusta enam protsessi, kui tulemust. Tõeliselt intelligentsed inimesed naudivad õppimise protsessi ja ei pane pahaks, kui sellega läheb kauem, kui algselt planeeritud.

8. Eelista arengu suurust selle kiirusele. Kiiresti õppimine ei ole sama, kui hästi õppimine ja hästi õppimine tähendab, et mõnikord tuleb ka vigade tegemiseks aega võtta.

9. Võta kriitikat, kui midagi positiivset. Kui kuuled kriitikat, siis selle asemel, et kohe kaitsepositsioon võtta, mõtle, kas seal on ka kübeke tõtt, mille kaudu ennast parandada saaksid.

10. Ära otsi teiste tunnustust. Teiste tunnustus ei tohiks olla olulisem, kui see, et saad tehtust õppida ja ennast arendada.

11. Tea, et kui miski ei ole täiuslik, ei tähenda, et see on läbikukkumine. Läbikukkumine on pigem see, kui oled täiuslikkuse püüdluse pärast millegi üldse temata või avaldamata jätnud.

12. Tähista kasvu ja arengut. Hinda seda ja jaga oma edusamme ka teistega.

13. Sea iga saavutatud eesmärgi asemele uus eesmärk. Eesmärkide poole pürgimine stimuleerib aju, et saaksid elus ettetulevate katsumustega lihtsamini toime tulla.

14. Mine teadlikult oma mugavustsoonist välja ja võta riske. Pidevas mugavustsoonis olles ei ole mitte mingit võimalust areneda.

Kuidas oma lapse arengule kõige paremini kaasa aidata?

Dwecki uurimused näitavad, kuidas arusaam arengule suunatud mõtteviisist võib tekitada lastes tohutu huvi õppimise vastu, neid motiveerida ja aidata neil koolis paremini edasi jõuda, ning oma isiklikke eesmärke saavutada. Läbi selle mõtteviisi loob aju elastsuse, millel põhinevad iga eluvaldkonna suured saavutused.
Selleks, et lapsel oleks koolis ja ka tulevases elus lihtsam hakkama saada, on oluline teda juba väga noores eas selle mõtteviisi juurde suunata.

Uuringud on näidanud, et laste intelligentsuse ja võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib seda hoopis takistada. Loomulikult vajab iga laps kiitust ja tunnustust, kuid Dwecki uurimuste kohaselt ei tohiks kiita mitte tema tarkust või andekust, vaid tema pingutust, strateegiat, pühendumust, püsivust ja edusamme.
Siin on mõned nipid, mis lapse arengule kaasa aitavad:

  1. Pingutus on olulisem, kui anne. Tulemuse nimel vaeva nägemine peaks alati saama rohkem kiitust, kui mõni loomulik oskus või anne.
  2. Premeerida tuleb tegevust, mitte omadusi. Näiteks kiida last targalt käitumise või millegi targalt tegemise eest, mitte lihtsalt tark olemise eest.
  3. Selle asemel, et öelda lapsele, et ta ei saanud hakkama või ta ei oska, võiks kasutada väljendit, et ta lihtsalt VEEL ei ole seda ära õppinud.
  4. Lapsele tuleks anda piisavalt tagasisidet ja võimalust näha, kui palju ta on arenenud. Last oleks hea vähemalt korra päevas julgustada mõtlema sellele, mida ta sellel päeval õppinud on.

Lähemalt saad Carol Dwecki tööga tutvuda tema raamatus “Mõtteviis”.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.