"Kuidas oma mõtteid kuulata?"
6. Osa
Mis on see saladus, mis aitab lahendada kõik probleemid?
Selleks, et saaksin Sulle rääkida kuidas oma mõtetes ja tunnetes paremini selgusele jõudsin, tuletan kõigepealt meelde selle suure “saladuse” millest eelmises osas rääkisin, mis aitab elus saavutada absoluutselt kõike, mida ainult soovime!
See “saladus” ehk siis fakt on see, et ainult meie MÕTTED põhjustavad absoluutselt KÕIKI TUNDEID. Ja just tunded või nende vältida püüdmine on see, mis meid tegutsema paneb!
Vastupidiselt üldisele arusaamale, ei sõltu tunded välistest faktoritest, vaid AINULT mõttest, mida antud olukorras mõtleme. Seega, hea uudis on see, et muutes oma mõtteid, saame muuta ja kontrollida KÕIKI oma tundeid!
Näiteks, selleks, et tunda rõõmu, ei pea Sa muutma mitte midagi muud oma elus, peale oma mõtete! Mõtetest sõltub otseselt see, mis tunde endas tekitad, mis dikteerib selle, kuidas antud olukorras käitud või sellele reageerid, millest omakorda sõltub tulemus, mille saavutad.
Seega kokkuvõtlikult:
Ainus asi, mida oma elus muuta ja kontrollida ei saa, on välised asjaolud.
Saame aga muuta oma mõtet, mida antud olukorras mõtleme.
Sellest MÕTTEST loome TUNDE mis kontrollib seda, kuidas KÄITUME, mis omakorda loob TULEMUSE, mille saavutame.
Kui jätame aga mõtted omapead tegutsema, ilma neid endale teadvustamata, siis võib sealt tulla üks korralik segadus, mille tulemuseks on tihti krooniline kurbus, ärevus ja depressioon.
Kuidas mina oma mõtteid kuulan?
Ajal, kui koroonakriis mu elu kardinaalselt muutis, oli selle põhimõtte teadmine see, mis mind täielikku masendusse langemisest päästis! Kuid ainult selle teadmine ei tähenda, et oleksin suutnud kohe päevapealt oma mõtteid muuta ja kontrollida ja seega ennast kohe paremini tunda, või teadnud, kuidas seda teha. See nõudis natuke harjutamist.
Selleks, et õppida oma mõtteid kriitiliselt hindama ja ennast reaalsusesse ja praegusesse hetke tagasi tuua, mitte muretseda selle pärast, mis oli ja mis võib tulla, kasutan igapäevaselt ühte väga lihtsalt nippi:
kui leian ennast tundmas negatiivseid tundeid (näiteks ärevus, stress, kurbus, üksindus ja nii edasi), siis kõigepealt tunnen seda tunnet oma kehas, ning defineerin täpselt, mis tunne see on, ehk siis annan tundele nime.
Siis leian selle mõtte, mis tunde tekitab, ehk küsin endalt “miks ma seda tunnen?”. Kui olen vastuse saanud, siis küsin endalt selle mõtte kohta:
- Kas see mõte on üldse tõsi? Kas see on absoluutne tõde, mida saaksid ka kohtus ilma mitte mingi vaidluseta tõestada või on see lihtsalt minu mõte?
- Kuidas ma selle mõtte tõttu käitun ja ennast tunnen?
- Kes ma oleksin ja mida tunneksin siis, kui ma ei oleks seda mõtet mõelnud?
- Kas see mõte on mulle vajalik ja kasulik? Miks?
- Siis pööran selle mõtte ümber, ehk siis toon näiteid, milles on tõsi hoops vastupidine, kui mu esialgne mõte, et näha, et äkki on tõsi hoopis midagi muud, kui endale hetkel ette olen kujutanud.
Näiteks: - kui mu negatiivne mõte on: “ta ei hooli minust”, siis küsin, kas see on tõesti tõsi? See, et arvan, et ta ei hooli, ei ole ju fakt, mida saaksin kohtus tõestada!
- Selle mõtte tõttu tunnen kurbust ja üksindust ja käitun tõrjuvalt nii selle inimesega, kelle kohta mõtted käivad, kui ka teistega, kes juhtuvad parajasti lähedal olema.
- Nüüd mõtlen, kuidas ennast tunneksin, kui EI arvaks, et ta ei hooli minust. Kas tunneksin ennast selle mõtteta paremini?
- Siis toon näiteid vastupidisest, näiteks olukordadest, mis tõestavad, et ta siiski hoolib.
Näiteks: ta naeratas mulle, tegi komplimendi, aitas mind, kui mul oli raske või ta oli minu kõrval ka siis, kui ma ei olnud tema vastu hea. Proovin ka näiteks mõtet, et äkki olen üldse mina see, kes ei hooli või siis võib see temale nii tunduda. Kuna mina arvan, et ta ei hooli ja käitun ise seetõttu tõrjuvalt, siis see paneb ka teda käituma nii, nagu ei hooliks hoopis tema.
Nii leiangi lõpuks, et see, mis mulle negatiivse tunde tekitas, oli kõigest MINU ENDA MÕTE, ja kaugeltki mitte universaalne tõde. Ja saan ise valida, kas seda mõtet mõelda ja uskuda või mitte, seega kontrollivad mu tundeid AINULT minu enda mõtted, mitte inimene, kelle kohta neid mõtlen ega muud välised asjaolud.
Kuidas tundeid tunda?
Kuulates ja analüüsides oma mõtteid ja tundeid, mida tundsin, kui mu kujuteldav maailm mu ümber koost varises, kui koroona tõttu ei kadunud mitte ainult mu töö, vaid kogu turismitööstus, milleta oma elu ette ei kujutanud ja kõik plaanid, mille olin selleks aastaks teinud, siis leidsin, et põhjus, miks see nii valus tundus, olid ainult kolm tunnet: HIRM, MURE ja ÄREVUS
Need ongi need kohutavad tunded, mida iga hinna eest vältida püüame ja mida rohkem neid vägisi tagasi surume, seda rohkem haiget nad teevad.
Seega, ainus lahendus nendest tunnetest vabanemiseks on hetkeks peatuda ja lasta ennast seda tunnet tunda. Tunda, seda mida see emotsioon meie kehas teeb.
Kas tunned, nagu keegi pigistaks tugevalt Su südant, tunned valu kurgus või ebameeldivat pinget seljas ja kaelas, või hoopis midagi muud?
Jah, see tunne on tõesti ebameeldiv, aga vaatan seda uudishimuga ja jälgin, kuidas ta mu kehas muutub. Tegelikult ei olegi see tunne ju nii hull! Ma ei ole füüsilises ohus, kui seda tunnen kuigi aju seda instinktiivselt arvab.
Tean ka seda, et ükski tunne ei ole püsiv, ka mitte see ebameeldiv hirmu või ärevuse tunne ja ükskõik, kui kohutav see hetkel ka ei tunduks, ka see tunne läheb üle!
Üldiselt, kui jälgin oma negatiivseid tundeid uudishimuga, siis nad leebuvad ja lahtuvad juba iseenesest. Aga kui neid oma kehas tunnen, siis tegelikult ju ei ole ka sellest midagi hullu ja absoluutselt kõige hullem, mis üldse juhtuda saab ongi just seesama tunne, mida parajasti oma kehas tunnen. Kas see vibratsioon, tukslemine või pitsitus mu kehas ongi tegelikult nii kohutav, et seda iga hinnaga vältida tuleks?
Saa oma tunnetega sõbraks
Tundes ja analüüsides tundeid ja mitte neile vastu võideldes, annan oma instinktiivsele ajule teada, et tegelikult ei ole olukord üldse hull. Neid tundeid on täitsa ok tunda, ning see ei tähenda üldse, et mõni suurte kihvadega kiskja mind parajasti taga ajab ja ära süüa plaanib, sest just see on signaal, mille aju hirmu ja ärevuse näol saab.
Instinktiivne aju on aastatuhandete jooksul nii arenenud, et meid ohu eest kaitsta, ega teame ju, et tänapäeval ei ole see just kuigi tihti, kui oleme reaalselt füüsilises ohus, nii et peame selle kallal tööd tegema, et ka meie aju sellest aru saaks, sest pidev hirm ja ärevus ei ole tänapäevases ühiskonnas enam tunded, mis meile abiks on. Just sellepärast ongi oluline jälgida oma mõtteid, mille tõttu aju need tunded ja emotsioonid loob, et õpiksime neid muutma nii, et pidev hirmu ja ärevuse tundmine me aju ja keha üle ei koormaks ning ei takistaks tegemast asju, mis meid elus nii palju edasi aitavad!
Kuidas probleemid kaovad?
Muidugi ei ole see alguses nii lihtne, kui teoorias tundub. Mõtete leidmine nõuab järjepidevat harjutamist. Aga kui seda igapäevaselt teed, ning õpid analüüsima oma negatiivseid mõtteid ja tundeid, näed järk-järgult, kuidas üha enam “probleeme” Su ümber lihtsalt iseenesest lahenema kipuvad ning Su ajus jääb nii palju rohkem ruumi positiivsetele mõtetele ja tunnetele!
Ma luban Sulle, et kui oled seda aasta jagu teinud ja õppinud ennast negatiivsetelt mõtetelt tabama, on Sinust saanud juba hoopis teine ning palju kordi õnnelikum inimene, kui ise arvad, et suudaksid olla!
Nii, et ära raiska aega, hakka seda kohe tegema, sest Sul ei ole esiteks absoluutselt mitte midagi kaotada ja teiseks mitte ühtegi kehtivat vabandust selle mitte tegemiseks. Kui arvad, et on, siis tea, et see on ainult Su aju loomulik reaktsioon muutustele, sest muutused on need, mida aju kohe üldse ei salli. Nii, et ükskõik mis vabandust Sa praegu ei mõtleks, tea, et see ei ole tõsi, ning ära lase oma ajul ennast takistada! 😉
Sellest, kuhu oma mõtete analüüsimine mind emotsionaalselt viis, kuidas tulin toime nende kolme kohutava tundega – hirm, mure ja ärevus, ja mis tulemuse mõtete muutmisega saavutasin, räägin lähemalt järgmises osas.
Pingback: 35. Mõtteviis, mis viib edu ja õnneni -
Pingback: 39.Kuidas ennast premeerida? -